Õhtuks oli eesmärk minna külla uuele geopeiturile Kristale. Ka Mart ja Piret olid tulemas. Seadsin siis oma teekonna nii, et jääks ka üks raskem retk tee peale, kuna Ruth kaasa ei tulnud. Selleks oli Katku talu. Enamus peitureid oli seal juba peale avaldamist selle aasta märtsikuus lumega käinud ja kõiksugu suundadest lähenenud.
Mina võtsin maa-ameti reljeefikaardi ette ja nägin kohe, et sinna viib ilus kõrge oos. Seda mööda tahtsingi nüüd minna. Jätsin auto teeristi ja tõusin oosile. Tippu mööda kulges rada, vaevalt inimese oma, sest läks tihtipeale läbi ka mahakukkunud puude alt, aga ka mitte madalamate kui 60cm. Nii sai ilma vaevata piki harja kulgeda, sääski, kärbseid, parme nii pimedas ja külma metsa all polnud – väga hea astumine kuni lagendikuni, kus talukohas aare ennast peitis. Lugu, mille kirjutasin geopeituse lehel, ei hakka siin üle kirjutama, saab sealt lugeda. Auto juures, päikese käes tagasi, olid kärbsed platsis. See aasta on aga ses suhtes väga hea, ei tüüta nad kedagi.

Enne Katkut käisin ära ka Mõtlemiskivi aarde juures ja Ubja koolimaja aarde juures.

Katkult tulles jõudsin Mõndavere koolimaja juurde, Küll siin oli metsmaasikaid. Istu maha ja naudi!  Läsna rahvamaja vangid aarde asukoha olin pärandkultuuri kaardilt tuvastanud aga aare jäi leidmata.

Palmses, Krista väravas, panin tema aardesse kaks rändurit. Kristal oli juba grillituli üleval. Peagi olid ka Mart ja Piret kohal ja mõnus õhtu möödus niimoodi ruttu.