Autol kadus sidur ära ja koperdasin ilma sidurita varahommikul autoga töökoja platsile. Et avamiseni oli poolteist tundi, käisin aaret Rott viljasalves vaatamas. Leid oli lihtne. Ega seal palju kohti peitmiseks polnud. Konteiner oli kah liiga erinev muust taustast – huulepulga kest magnetiga.

Bussini oli 2,5 h aega. Kolasin natuke aga kõik kohad olid kinni, läksin bussijaama, ostsin EE ja kakao ja jäin lugema.

Omaette kogemus oli õlidega bussijaamas.

8.30 Kui saabusin, oli neid 2-3 tükki aega veetmas. Varsti saabus klaasseina taha 2 ratturit, pakiraamidel puuviljakastid kolaga. Ringi käis Isostari pudel, mille sisu paistis nii meeldiv olema, et ka ruttu juurde kapanud habetunud õlid selle järele kämbla sirutasid. Politsei hirmus oli neil ka liikumas Aura “kirsimaitseline” vesi.
9.00 Juba säraga silmis tegelased laekusid bussijaama kõige parematele pinkidele, kust neid regulaarselt käis ära ajamas üks gargobussi leti taga olev töötaja. Selle mõju oli aga lühiajaline. Varsti oli sumisev, haisev, röhitsev, odekolonnine seltskond tagasi bussijaamas. Tõmbusin kahe istmerea võrra jaama sisemusse.
9.30 Õlide liiklus trassil pingid-väljassuitsetamine-kuskilmujal läheb üha elavamaks. Saabub juurde üha uusi nägusi, keda rõõmsalt tervitatakse. Loomulikult sätivad nad ennast mugavatele seljatugedega pinkide tsooni.
Liigun viimasele äärmisele pingireale. Rõvedaimad isendid ajab see sama töötaja tagasi tänavale.
9.50 Tekkimas on browni liikumise sarnane tegevus. Saabumas on alkoholimüügikeelu lõpp. Klapitakse raha, määratakse, kes mida toob.
10.10 Saabuvad muulad pudelitega. Käib mingi imelik jaotamine. Varsti on enamus on lahkunud. Haisema on jäänud vaid need kel raha polnud või on veel miskis uimas. Mina koos ülejäänud bussiootajatega olen juba ammu eraldunud püstiseisjate tsooni kassade juurde. Bussini on veel 20 minutit. Köhatades arutlen, kas see on nüüd äkki mõne õli kopsudest pärit jäänuk või lihtsalt midagi muud.

Kes on mida tegemata jätnud? See on ikka väga raske küsimus. Me peame nendest õnnetutest õlidest aru saama. Aga minu, “normaalse” kodaniku ootus on avalikul alal oodata normaalset võimalust oma bussi oodata.