Rahvajooksu orgunn oli kõik valmis ja tegime väikse tuuri ilusal päeval. Linna ei tahtnud trügida, seal meeste tantsupidu ja rahvast palju. Tahaks küll tantsu näha aga vaatame homme telekast. Mulle meeste tantsud meeldivad väga, väga hästi ja vaimukalt tehtud. Pöörasime siis linnast mööda Sõmerule Jõe aarde juurde. Sõmerul olen käinud üks kord, kui jätsin auto vallamaja ette parklasse ja mind võeti peale Narvas toimuvale sündmusele sõitmiseks.
Tänavatepildi olin meelde jätnud aarde juurde sõitmiseks aga ikkagi keerasin tiba varem alla Tiigi tänavale. Juba mõtlesin, et äkki ikka oligi Tiigi tänav, mitte Jõe, olid ka tiigid tänava otsas. Võtsin nutika välja ja too käskis mööda Oja tänavat sõita Jõe tänava poole. Jube vesiseks läks juba selle aarde poole minemine. Aardega läks ruttu, imestasime jõekese väga kiire voolu üle.
Viru-Nigulas näitasin Ruthile Maarja kabelit. Sealt lahkus just üks auto, mis sõitis imeaeglaselt, justkui vaadates, kas me ka seal peatume. Pidama ta ei jäänud. Logis oli tänase kuupäevaga kirjas I-Viru mees dimhesse. Mõtlesime kabeli vanusest ja sündmustest, mida kabel näinud on.
Edasi Märdi pandud Massa aarde poole. No neid märke hakkas juba varsti vastu tulema, uurisime neid ja lõpuks leidsime lõpus, Vasta mõisa juures, suure sildi GC sildiga. Mina oleks abivahendit vist otsima hakanud, kui Ruth kohe seda märkas. Lõpus nautisime aia ilu ja mõisahoonet. Nulli kohe tungida ei saanud, sest paistis, et kooli sööklas tulevad matuse peied. Siiski leidsime küllalt vaba aega, et oma otsingut teostada.
Nii eriilmelises keskkonnas on peidukate otsimine jube raske. Kui aga üha enam hakkasime toetuma abivahendile ja aardekarbi suurusele, tuli leid lihtsalt välja.
Eks Märt on ise seal mõisas oma poiss, et saab sellise pingi sinna üles panna. Väga hea puutöö on tehtud, kõrvaline silm ei märka midagi.
Kunda Kronkskallas aarde tekstis olen vist juba kõik kirja pannud.
Toolse Linnamägi on selline koht, millest ei teadnudki. Atlases olen küll seda arheoloogia sümbolit näinud aga kuna tee pealt pole kunagi ühtki viita suunanud, siis ei ole siia varem sisse keeranud. Jätsime auto soovitatud kohta ja jalutasime aardeni. Teelt keerasime aga liig vara ära ja saime tunda nii vanema aja kui uuema aja kindlustuse nõlvad ja kraavid. Üles ja alla, üles ja alla. Tore aare, et seda kohta näidata. Kahjuks maaomanik arvatavasti linnamäe kohta huvi ei tunne, usun, et ta on vastavad sildidki maha kiskunud, et keegi ei teaks siia tulla. Kurja koera sildid olid juba poole mäe peal vastas. Aare ise murdunud puu peal murru rägastikus. Teel Haljala poole oli üks vana sammastega hoone, mille viimased päevad on kahjuks kätte jõudnud.
Eurovisiooni aarde mõistatuse lahendasin kodus eelnevalt ära ja üks loogiline koht jäigi maa-ameti fotolt silma. Seal, puuharude vahel tops oligi.
Teine Haljala aare Valgusfoori jäi meie silmade eest täna peitu. Valgusfoori leidsime ilusti kiriku juurest aga nõutud 30m kaugusel läänes midagi sellist kohta, kuhu aaret peita, ei olnud. Kui, siis lambiposti sisse aga siis tuleks seal kaane mutter lahti keerata aga ei usu seda.
