Olimegi plaaninud ammu tulla Tallinna, et vaatame rahulikult vanalinnas ringi. Meie mälestused jäävadki 30+ aastate taha sellest kohast.
Need lapsepõlve mälestused ongi ju nii peakolus sees ja püsivad muutumatunetena. Suures osas nii oligi, mõni detail oli ainult mälus teise koha leidnud.
Teel Tallinna tegime peatuse Jõelähtmel. Seal kiriku juures on ilus aare Jõelähtme kirik. Vaatasime ka kirikuaias ringi kus leidsin ilusa käsitöölise ja peegliga kemmergu. Seni, kuni väike aardeke sinna maha jätta, saab meesterahvas seitlit sättida ja naisterahvas soengut kohendada.
Meie Tallinna vanalinna matk oli ilus – vaatasime arhitektuuri, meenutasime aegu, põikasime kõikidesse kohtadesse sisse ja tundsime ennast jube vabalt. Kirikutesse läksime sisse ja maksime ka mingi raha, kohvikutesse aga raha ei jätnud, olid liig üleküsitud hindadega. Tahtsime Kiek in de Kök-i minna aga seal olid ekskursiooni kohad juba täis. Eks kunagi hiljem. Tegime siis tiiru piki linnamüüri turistikaid ja neitsitornis maksime raha kah, et veel rohkem ülevalt kõike näha. Meile meeldis selline rahulik jalutamine ja vanalinna arhitektuuri jälgimine.
Ka aardeid otsisime. Vähe, sest vaatasime ainult turistikaid, ei viitsinud mingeid mõistatusi või multisi ette võtta. Me ju PUHKAME.
Üks vanalinna aare mille leidsime, oli Toomkiriku. Juba vaateplatvormile minnes tuvastasime arvatava koha. Mugusi suurt ei olnud ja platvormilt naastes tahtsime kohe aarde juurde minna. Seal aga askeldasid kivimüüri kallal selgelt turistid-peiturid. Ei hakanud neid segama vaid eksitasime neid lähedaloleva kaevu sisse vaadates rõõmuhõiskeid tehes. Eks nad juba ennem nägid, et meil nutikad pihus, midagi otsime ja ehk nüüd leidsimegi.
Seni kuni neiud kaevuäärel kõlkusid, oli meil tops pihus ja logisime. Saabusid ka neiud ja tegime tutvust. Olid kahekesi Hollandist puhkust veetmas. Andsime ka neile logida ja tagasi peites soovisime teineteistele edu geopeituses.
Nüüd laskusime raekoja platsi poole Vana Toomase aarde juurde. Olin seda 2 korda juba otsinud aga tänane lihtne leid kinnitas tookordset ilmselget kogenematust.
Juba Jüris tagasi olles ei viitsinud kuhugi minna, sest Ülemiste keskuse India restoranis söödud SUUREPÄRANE eine oli veel nahavoltide vahel. Nautisime siis veel jalka EM Prantsuse ja veel kellegi mängu. Hommikul läksime liikvele ja tegime imeilusa matka Jüri tagamaadel. Sest aare Jüri terviserajad ootas leidmist.
