Ruthi ja Henriga tiirutasime veidi Järvamaal ringi. Järva-Jaani kirikust sõitsime mööda, sinna kuuri me otsima ei tahtnudki minna.

Esimene oli Valge Roos ehk Roosna-Alliku mõisapargis olev puuõõs. Oli ka Unustatud mõisate päev aga sula meil ei olnud ja nii jäi käimata.    

Allikate kevadpüha aare on Pärnu jõe alguses. Oli pehme allikatene võsaalune seal lätte juures. Aardekarp puutükkide all.

Kohalikud olid ka euroraha kasutanud ja mõnusa puhkekoha teinud R-A lähedale. Aare Tõrvikmehe 2 oli järvekese kaldal. Päris hästi tehtud peidukas. Kuusk oli pooleks saetud ja uuristatud urg logiraamatu jaoks. Viga oli ainult see, et auk oli alumise jupi peal ja vesi jäi nagu kaussi. Sai soovitatud ülemise poole peale see auk teha. Ja vihje oli, et ei ole mänd aga seal ainult männid olidki, lisaks mingid lehtpõõsad. See, et kuuseroigas on, oli lahe.
    

Enne Paide poole suundumist vaatasime veel üle Purdi mõisa ja Anna kiriku. Kiriku juures on tahvel kus maanteeamet tutvustab vaatamisväärsusi Tallinn-Tartu trassil.

Kükita baari vastas on vana maantee sild ja seal Kükita aare. Otsisime silla pealt ja alt, tegelt aga oli infotahvli taga. Sinna jõudsin kui olin gepsu sisse lülitanud ja koordinaati vaadanud. Kuna aga Kükitaja aare tehti uuesti aktiivseks just sel ajal kui mul gpx juba nutikas oli, siis ei saanud seda 160m kaugusel olevat aaret otsida. Aga ega täna ei olekski sinna sääskede sisse tahtnud minna. Eks teine kord.

Mäo ristist Paide poole on Liivi sõja mälestusmärk. Iseenesest tore asi aga unarusse jäänud. Nüüd on võsa maha võetud ja paistab kaugele. Aare kuuseokstes takjatega kotis oksa küljes. Sees lahe konteiner.
      

No veebikaamera-aaretega ei vea. Tartu raekojaplatsi suudlevad tudengid ei töötanud. Täna Paides Südame kaamera ei lasknud nutikasse salvestada. Ilmselt peab keegi arvuti taga olema. Paidest Türi poole sõites peale ringteed on jalakäijatele uhke kaarsild kus aare Jossi. Otsisime kõik, mina ühelt küljelt, Henri teiselt, Ruth läks üle silla teisele poole. Kontrollides Henri poolt, leidsin, ta püüdis rohkem visuaalselt tabada. Oli aga talade vahel metallplaadi all magnetiga.
  

Enne Kirna tõusu, Kirna mõisa vastas, on vasakul sild ja seal kuskil Poaka aare, kohanime järgi. Väga turnida ei tahtnud, kätte ei andnud. Arvatavasti tuleb akrobaatikat teha ja ennast määrida.

Türile jõudes olid mõned aarded ootamas. Sireeni on linnametsas suusaradade vahel puu otsas olev linnupesa. Sinna jõudmine ilma täpse teadmise ja kaardita oli raske. Valisime ka kõige valema teekonna. Pidime 2 korda ringi tegema, sest kraavid olid ees. Kohapeal oligi olukord selline nagu logides kirjas, ehk pesa alumine luuk vedeleb maas, karpi seega pesas ei saa olla. Täna oli aga karp seotud prügikoti sisse ja oksaga fikseeritud pesa sisemusse. Omanik vist huvi ei tunne. Tagasi läksime õigemat ja otsemat teed suusaradasi mööda.

Kiriku juures on aare Ferdinand. Täitsa kavalalt prozektori konstruktsioonis. Sealtkaudu saab ka supluskoha juurde millest me midagi ei tea aga on vist populaarne.

Üks aare jäi veel – raudteejaama juures Kc-4-110 ehk vana auruvedur.  Aardekirjelduse asukoha nihkest jne ei saanudki aru. Peabki ju nullis ehk veduri juures olema. Midagi valge filmitopsi peiduka laadset ei täheldanud. Ka logisi lugesime, ei aidanud.