Selline oli aarde Taevamanna nimi. Rabasaarest saab lugeda SIIT ja SIIT
Sompus ilm pillutas gepsu 20m sinna-tänna, kuid siiski mingi koha ümber. Henri leidis nöörikera ja pakkus välja, et see ehk ongi aare. Kuna olin lugenud, et vahva konteiner, järeldasime, et see ongi aare. Harutasime kera laiali, lootes sealt seest karpi leida. Aga oligi lihtsalt kera – suvaliselt kuuse all. Aga edaspidiseks mõte aarde peitmiseks jäi mällu.
Leid tuli pärast mõningast otsimist Ruthi poolt, kes avastas damiilinööri kasetüve pealt üles jooksmas. Ja seal üleval oli ehtne tuultepesa. Damiili alla tõmmates saime aru aarde teostusest: topsiku ümber oli elektrikaablite kinnitustest tehtud sasipesa, mis nägi tõesti tuuleluua moodi välja. Väga mõnus teostus! Üks parimaid peitmisviise. Logiraamatus oli külastus alles eile. Grete joonistas sinna ka meie jõulutervituse.
See aare ja see koht oli meie tänase päeva eesmärk. Olin siin eelmine aasta käinud aga siis segasid majade vahel võsa koristajad ja nulli lähedal sae vingumine.
Täna oli kõik vaikne ja saime ringi konnata nii kuis tahtsime. Nii aarde juures kui majade vahel ja sees. Tõesti – oli elu siin ju üsna hiljuti. Ja mis nüüd? Inimeste elud elatud ja jäänud ainult mälestused. Sellist mõtet heietades kondasimegi Gretega ringi. Ruth ja Henri olid kuskil mujal.
Lasteaia määrasime tänu ronimisvahendile.
Seal juures oli aga üks kivi, mille ümber maapind täitsa maha tallatud. Kivi peale oli laotud kompositsioon kividest, käbidest ja okstest. Arvasime, et lapsed on mänginud siin. Aga mis lapsed, kust nad tulid? Siin ei ole ju kedagi. Vastuse saime kodus artikleid lugedes. See on Energiakivi, mille ümber käies saab energiat koguda. Ju siis on keegi käinud siin.
Jõulude ajal oli keegi käinud ka veel ühe kivi juures ja küünla ja mündid pannud
Väga mõnus sõit, otsing, kondamine oli!
Tagasiteel läksime läbi Tamsalust, kuhu vana-aegsesse lubjapõletus tehase juurde on tehtud lubjapark. Etteruttavalt ütlen, et jällegi väga mõnus paik.
Tamsalus on vana lubjapõletus ringahi, suure korstnaga ja muude põletuskohtadega, nagu üle Eesti, sest lupja oli vaja.
Aare Tamsalu lubjapark oli ühes väikses lubjamurrus, kust käsitsi paekivi murti. Infotahvli taga topsiku sees. Traadist aas ka taga, et ulatuks näppudega kätte haarama.
