Pikalt planeeritud reis sai keset septembrit lõpuks teoks. Meid oli kümme ja rattaid kümme. Õnneks oli Mart valmis rattad oma kärusse võtma ja Tallinna viima. Tund enne laeva väljumist olimegi linnahalli kõrval parklas. Mardil olid rattad juba maas. Enne laev “Vesta” väljumist oli aega üles otsida Kultuurikatla aare. Oli lihtne leid telliseseinas. Aarde algus oli korstna juures kus oli kunagi filmitud film Stalker.

 

Sõit laeval oli mõnus, ilm vaikne ja soe. Saarel sättisime rattad korda, leidsime veel enne sõitma hakkamist Aegna sadama aarde.

Võrreldes Naissaare retkega oli Aegna oma puhas puhkus, on ju saargi tüki väiksem. Vaadata oli aga siingi. Teele jäi lihtne Ulfsö aare kuuse oksa küljes.

 

Esimene tõsisem kaitserajatis oli Aegna patarei.

Järgmine Aegna uus õhutõrjepatarei.

Teel nägin ka vana sauna hoonet, kus olin 1995 Saksamaalt puhkusel olles saunas käinud.

Rannakaitsepatarei nr 2 siin olime Henriga juba õiges kohas kui tundus, et kõrval olev koht on tõenäolisem. Tuulasime seal pikalt ringi kui aare tuli ikka esimesest kohast välja.

 

Metsa all oli veel Mäekivi

Veel üks militaarobjekt Rannakaitse keskkomandopunkt. siin pidi Henri ronima teisele korrusele. et karp kätte saada. Seal oli ka välja kaevatud iidne kivilabürint.

 

Rändrahnude surnuaial tegime lõunapausi, seal oli neid suuri rahne tõesti palju laiali pillutud.

Aegna Vaimu juures olid jällegi kivid ja mälestusplaat kahele granaadiplahvatuses hukkunud sõdurile.

Aegna meremärk oli üpris roostetanud ja habras endisaegne meremärk. mina sinna küll ei tihkaks ronida

Lemmiku nina oli viimane aare sel saarel. Kena vaikne koht ilusa vaatega.

Oli hea seltskond, mõnus matkake, ilus ilm ja hea tuju! Mida veel tahta.

Mandril tagasi, läksime veel otsima aaret Linnahall. Kõik ütlesin juba seal logis ära. Väga ebameeldiv koht, siia ei peaks küll selle nimega aaret peitma.