Hingedepäeva otsimised

Otsustasin täna teha üksi üks retk, üksinda, võttes ette raskemini ligipääsetavad kohad, kuhu turistina matkates teised ei viitsiks tulla. Sekka ka mõni tavalisem koht.

Alustasin kohe hommikul, valget aega niigi vähe ja kellakeeramisest ei ole kunagi aru saanud. Igatahes 10 olin teel, et võtta andmeid Struve aarde mõne punkti kohta. Ebavere mäel oli infotahvel kus on Erich Meerja luuletus selle mäe kohta ja küsiti salmide arvu. Siia mäkke andis ikka tõsiselt astuda. Minu jaoks oli see mitu korda raskem munamäele tõusust. Võrrelda võiks Kiviõli musta tuhamäe otsa minekuga kuigi väiksem oli aga libe ja savisem.
Ebavere mägi ja üldse see koht on aga üks neid, kus mina end hästi tunnen. Ei ole ma nii palju legende ja lugusi lugenud kui Ebavere mäe kohta. Neid on mõned siin: http://www.v-maarja.ee/?part=html&id=116 . Põhilisem on see, et saarlaste jumal Tharapita on siin sündinud ja lennanud tulihännana Saaremaale. Nüüd seostatakse seda Kaali kraatri sünniga. Kõige köitvamalt kirjutab sellest Lennart Meri oma Hõbevalgemas. See selleks. Täna oli vaikne, uduvihmane ilm ja kõndida mõnus. Ka Meerja omapoolne legend-luuletus oli mõnus.

Tee läks edasi värske aarde Üle võlli juurde. Pelgasin, et tuleb mingi sõnnikupatarei sees uitamine. Tegelt oli andekalt endise silohoidla või siis sõnnikuhoidla kahe patarei vahelise seina paneelide vahelisse ruumi peidetud konteiner. Ise mahtus täpselt sealt kolmnurgast läbi pugema. Oli, pagan, täpselt keskel. Väljusingi teiselt poolt.
  

Tapalt läbi, oli vaatamata Rauakõrve aare. Seda just teiste soovimatusest kuskile võsa vahele minna. Tegelt oli jõekallas, tõsi uuristatud kopraaukudega, täitsa kõnnitav. ATV-d olid ilusa tee sinna sõitnud ja augud kaselattidega kinni katnud. Niisiis ilus jalutuskäik 300m edasi-tagasi. Näha oli kobraste langetustöid. Vist tuleb külm talv, et nii palju “talvepuid” varutakse. Aastast 2001 !!! peidetud aare oli nüüd vist uuemas kestas kuiv ja korras. Logiraamatud nüüd juba üle 10 aasta kõik sees. Vägev! Mõnus jalutuskäik tuulevaikuses ja pisukeses uduvihmas.
  

Sipelga otsimine algas juba aasta tagasi kuid siis ei leidnud esimest punkti ja ei uskunud, et peabki keldrisse minema. Eriti väljastpoolt vaadates, et varisemisohtlikku. Sees nii hirmus ei tundunudki. Neljas uks paremalt oli keldrikoridoris neljas uks ühte boksi, mille uksepiidal lipik numbritega. Need peaksid olema abiks lõpp-punkti leidmisel. Tegemist Lehtse lossi varemetega.
   

Järgmine punkt viis kunagise turbatööstuse servale ja selle soojaku katuse alt sain järgmise numbri.

Edasi oli aga täitsa viltu. Teetruup,  mille külge või kuskile oleks mingid numbrid pandama, jäi minu jaoks tühjaks. Veetsin siin pika tunni ja realiseerisin sihtotstarbeliselt kaasavõetud pirukad ja õunamahla. Tulemus ikka null.

Igaks juhuks käisin veel neljandas punktis aga sealgi ei märganud midagi kivi või kaksikpuu juures.

Sai sellest sipelgast küllalt ja sõitsin minema. Nüüd loen, et peitja vist arvabki et punktid on vaja taastada. No tule taevas appi! Kui on miskit puudu, tuleks muuta ajutiselt kättesaamatuks. Muidu võiks ju tore aare olla, algus oli põnev.
Suundusin tagasi Tapa poole ja proovisin Kuru kääru aaret vaadata. Probleem oli nats teekoha leidmisega.  Ehmatus oli raudtee ülesõidukohal, lasin seal läbi paremalt poolt tulevat rongi. Viimane vagun möödas, panin ajama, silmanurgast aga nägin, et vasakult läheneb teine rong. Too oli juba täitsa lähedal, nii 60m, kummagi rongi kiirus oli aga õnneks 30km/h. Olin aga juba hooga keset teed ja polnud mõtet pidurdama hakata ja panin gaasi. Ma polnud vaadanud, et on 2 rongi rada. Rong möödas siis ju relss tühi. Nüüd sain kogemuse kogu eluks.
Auto jätsin peitja soovitatud kohta ja läksin vaatama. Ega midagi vaadata polnud. Koprad olid üles paisutanud terve metsaaluse, tuleb tulla külmal talvel.  Siis otse mööda jääd.
  

Üks aare kummitas veel tükk aega. Vast on tegemist Tõrma hiiemäega kuigi seda looduses pole sildistatud. Õnneks on arhiivides hulgaliselt materjale nii hiiemäe, kultuspaikade kui kivikalmete kohta.  Battery aare küll sellest midagi ei jutusta ja ei tea. Õnneks meie oskame teisiti vaadata. Karp ise oli peidukast eemal. Arvatavasti metsloomad. Panin tagasi oma kohale ja maskeerisin pisut. Karbis oli 2 logiraamatut ja mõlemisse oli logitud. Kas just siin, ei tea. Logisin suuremasse, aardenimega raamatusse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga