Oligi siis Viljandi sõit ees. Sõitsime seekord Mäeküla kaudu sest oli taastatud Mulgimehe aare. Midagi otsima ei pidanud, oligi selline turistikas. Praegune mulgi mees on taastatud vana, tormist murtud asemele. See nüüdne 12mm rauast kuju peab küll kõik tormituuled vastu.
Imaveres on piimanduse muuseum ja selle kohta on ka aare Piima. Otsisime ja arvutasime aga otsustasime tagasi tulla soojemal ajal, sest kogu ala tasub külastamist!
Arkma külas Paia ristist Viljandi poole sõites, on kunagi ammu pandud propagandakivi J.V.Stalini tsitaadiga ja sinna ümber istutatud kuused. Tänaseks on sest saanud kuuskede vahel olev lagendik kiviga, mida ei näe ei maanteelt ega külateelt. Aga sellepärast see aare meid siia kutsubki.
Kivil polegi mingit muud eesmärki kui Jossifi sõnu kanda. Aardekarpi andis pikalt otsida, eks pildilt näha, miks!
Võhma on linn, kus olin käinud viimati keskkoolipoisina ja sealsel söepurustaadionil jooksuvõistlusel osalenud. Peale bussijaama ja selle vastas oleva kaubamaja ei olnud midagi meeles. Selle aardega aga pidi tiirutama erinevates kohtades ja infot koguma. Nüüd on Võhma täitsa selge! Väga mõnus vaatamine oli, andmed saime kätte ja lõpp tuli linnast välja kuuseheki sisse.
No ja seal ta oligi: igavesti toredasti teostatud aardekarp – kingakarbi suurune – kunagise seatootmise meenutuseks üks pisike seasulg kõige juurdekuuluvaga ja katusega laudaga.
Püstijalabaar on minu lapsepõlveajast juba teada vee võtmise koht. Seene juures tegi isa mulle esimese peatuse, kui olin vast 6-aastane. Auto oli siis Moskvitš 402 ja sõitsime maale vanaema juurde. Isa läks niisama emale külla. Sellest ajast jäi mulle eluks ajaks meelde esimene raske sõna – arteesia kaev ja kuidas vesi täitsa ise sealt torust välja voolab. Selle sõna ja teadmisega sai lasteaia rümas edevalt uhkeldatud.
Küll aga tundus täna mulle, et seen oli teele lähemale kolinud, kuid arvatavasti oli lapsesamme toona seeneni rohkem vaja teha.
Juba Viljandis olles sain näpud taha iroka aardele Elektripakett. Esimeses punktis leidsin kavalalt magnetiga peidetud tahvli, kus oli lõpp-punkti koordinaat. Lõpus siiski ära käia ei õnnestunud. Ehk teine kord.
Käisime ka Sukavarde aarde asja uurimas. Aga kuna see idee oli mulle tuttav ja sünnipäevalaps juba ootas, ei hakanud siin kuduma
