Ühel sombusel päeval otsustasin pika päeva teha. Tudu kauplusest võtsin toidukraami ja metsa poole. Teel terve päeva jooksul kohtusin kevadtormi kolonnidega. Mõnega ka mitu korda. Nägin ka rasketraktorite kolonni, mis kõik peab kaitseväes olema.
Virunurme Metsavendade punkri juures juba kunagi Rutiga otsisime. Gepsu ei olnud ja kirjeldust lugesin valesti ja otsisime 180 kraadi ehk 80m valest kohast. Täna kiire leid. Tookord ekslesime ilma õige suunata ja uute teede peal mida kaardil polnud täitsa umbes metsast välja. Nüüd google kaardiga ja mööda õiget teed oli hea sõita.
Sirtsi Mõtlesin, et on soo et kõik räägivad kui kõrged kummikud olid vajalikud. Tegelt oli teetruubis laes torus. Minu kummikutest piisas. Võtsin sealt Converse ketsi TB
Küttejõu aare No ikka täiega kole koht, prügi veetakse siia hoogsalt. Aare ise vanadel slaki, või mis see jääkprodukt on, mägedel. Muidu täitsa huvitav.
Kiviõli kaevanduse kraavi Suvaline aare suvalises kohas
Uhaku karstiala aare Lüganuse on täitsa ilus koht. Ja see karsti jõgi oli matkatav. Auto jäi pool kilti eemale, jalutasin siis aardeni.
Kabeli Lüganuse kirik ja kabeli varemed selle taga. Mõnus väike surnuaed oli kiriku ja kabeli vahel. Kiriku ees oli Wrangell’ile kivist rist
Siia jõudmine autoga oli juba katsumus. Tahtsin Lüganuselt tulla otse läbi Püssi ja Aidu karjääri tee aga karjääri juures oli tõkkepuu ees ja pidin suure tiiru tagasi tegema ja Narva mnt. kaudu Kohtla-Järvele sõitma. Seal tanklas umbkeelne neiu tankis mulle paaki suvalise koguse, 25 asemel 20, ehk tundis ikka süna 2 ära. Ühtegi sõna ta mulle ei lausunud vaid mühatas, kui pidin kaardi panema ja mühatas kui pidin pinni toksima ja hüvastijätuks samuti. Väga mõnus tervitus koledasse ja masuudi järgi haisvasse linna tulekuks. Otsisin siis teed Kohtla-Nõmmele, mille suusaradade taga on aare. Ei ühtki silti ega viita. 2 korda sõitsin valesti. Sõber geps google kaardiga aitas ikka välja. Seal on kaevandusmuuseum ka kui huvi pakub.
Suusakeskusele lähenedes oli aga ees valvuriputka tõkkepuuga, milliseid sealkandis ikka palju oli. Jätsin auto maha ja astusin üle tõkkepuu kui mutt putkast välja tormas ja ütles: ja vas slushaju. Nii lolli ütlemise peale ei osanud muud kosta kui: a tuda mozno? Nähes, et valdan õiget keelt, leebus mutt kohe ja noogutas kaasa – mozno, mozno. Vist oleks ka autoga läbi saanud. Otsustasin ikka matkata ja aardeni 2km.
Aardeni liginedes jõudsin transportöörini mis vuras täie auruga. Näha pole midagi sest pealt kaetud plekk-kaarega ja äärest võrguga. No mida nad veavad seal? tuleb Baskini lause meelde. Aga need aherainete mäed on seal võimsad, Ruth teadis rääkida, et võrreldakse maastiku liigenduse suhtes Norra fjordidega. Aga nii ongi – järsud mäed ja kui kaugele ka ei vaataks, ikka sama maastik. Väga kihvt koht. Vahetult mäe tippu jõudmist nägin ka ekskursantide mobiili. Oleks isegi saanud sellega kui oleks pileti ostnud aga siis poleks saanud aaret otsida. Mõnusad vaated igale poole.
Võrnu Siin oli linnupesast konteiner kadunud. Vist keegi pahatahtlik, sest helistasin omanikule, see oli alles hooldamas käinud.
Kaevanduse mõju
Päris kavalalt oli kuuseokste tipu lähedale kinnitatud. Aga tee viis sinna teedelabürinti üks ainult. Proovisin küll kavaldada ja otse suurele teele saada aga ei läinud läbi. Nii 100 m jäi puudu. Teed näen aga lõpuni ei saa. Õnneks kohtasin selle käigus aga üht kaevandusest õhku väljaimevat seadeldist mis tegi pöörast mürinat nagu oleks lennukimootor käinud. Ta nägi välja ka nagu lennukimootor, suur hoone alajaamaga taga seda monstrumit elektriga toitmas. Loodus oli seal musta masuuditaolise ainega kaetud, no mida need kaevurid ise siis sisse hingavad?
Von Rosen
Perega käisime seda eelmine suvel vaatamas aga ei osanud läheneda õigelt poolt ja loobusime. Aaret otsisin ka, sest geps tiirutas. Olengi aru saanud, et geps tiirutab ikka kõvasti kui olla metsa vahel. Kabel aga vaatamisväärt.
Tuulutusšurf 2
Estonia kaevanduse aladele tuli sisse sõita. Esimeses punktis oli vana surf kinni aetud aga loodus seal ümber oli kuivanud ja kurb. Lõpp-punktis oli surf kust õhku pumbati altpoolt, välja tuli õhujuga koos veetilkadega – tagurpidi vihm.
Kauksi ranna
No suvel seda aaret on väga raske logida. Peatee mis viib randa ääres kadakapõõsa vahel lauatüki all. Need lauatükid olid küll ripakil ja karp oli kaugele näha.
Volcan
Selle lahendasin mõne päevaga ära. Huvitav otsimine oli. Saaks ainult veel lugeda nende vanade atlaste kohta. Peaks otsima need raamatud, mida peitja mulle kirjutas. Käisime siis ka Ruthiga otsimas. Loomulikult otsisime selle vulkaanikaatri, ehk augu kuhu linn kadus, läbi. Juba ära minnes märkasin mäe ülevalpoolel eemal moblamasti ja selle kõrval väikest tornikest. Ma ei tea kas see oli valvetorn venelastel? Ruth ei lubanud mul üles ronida.
Igatahes täna ronisin sinna üles. Tuul kõigutas ka natuke. Kõrgusekartus oli ka kohal. Pistsin pea platvormi august sisse ja ei leidnud miskit. Pidin ikka täiega üles tõusma. Ikka ei leidnud. Ainuke võimalus – kuskil tee peal redeli juures. Nii oligi – platvormi alumise konstruktsiooni küljes. Ja pagan, logimiseks pidin ikka tagasi üles ronima, sest muud võimalust kinni hoidmiseks ja tuule jaoks ei olnud. Väga mõnus aare algusest lõpuni.
