Juba ammu plaanisime Aegviidu kandis matka koos telkimisega. Lõpuks leidsime ühise sobiva aja esmasp hommikul ja suundusime Aegviidu lähistele. Esialgne plaan oli jätta üks auto Venejärve juurde telkimisalale, sõita teise autoga starti, käia Venejärvele, minna teise auto järgi ja tagasi Venejärvele.

Õnneks otsustasime teha ikka matkaringi ja stardiks ja ööbimiskohaks valisime Järvi Pärnjärve.

Matkasime siis mööda punaseid täppe Jussi järvedeni, seal otsisin Jussi aarde, ja tagasi mööda rohelisi täppe vaatatorni juurde tagasi ja laudtee uuesti telkimiskohani. Paukjärve kaldal oli suur vaatetorn, mis oli ka 7.b aarde nulliks. Kevadel seal olles kirvega aaret ei võtnud, tuli ikka kõik kodus ära lahendada. Nüüd oli ainult ujumise vaev saarekesele. Seal pisut otsimist ja käes ta oligi.

Jussi aardega oli natuke sebimist, sest hakkas tibutama ja nutikat ei tahtnud kõikse aeg käes hoida. Suund oli aga teada ja rühkisin aga edasi, esmalt taimestikku vältides, kui aga tossud ja püksid märjad olid, jumala otse.  Maastik oli väga vahelduv – üles-alla ja mets-nurm. Oli mahakukkunud puu juurte varjus klaaspurgis. Sinnani hirmutas natuke ka karude kartus, oli kohe selline maastik.
    
Tagasiteel silmasime tee ääres kukeseeni. Tegelt olime juba siia tulles mõned korjanud, et ehk õhtul natuke seeni praadida. Nüüd aga oli neid aga üha rohkem ja kilekotid said otsa, pidi seljakottigi toppima.
Tagasipöördepunktis oli aga metsavaba ala, mis oli kaetud kanarbikuga. Meenutas Põhja-Inglismaa nõmmesi. Väga mõnus vaatepilt!!! Mina sellist pole Eestis näinud.
Õhtul tegime siis neljandiku seentest vägeva lisandi praekartulite kõrvale. Nagu ikka, oli mul voki-prae pann kaasas. Lõkke kohal sai hästi seeni aurutada ja värskest kartulit praadida.
Väga mõnus oli Uut’ega juttu ajada! Pugesime enne keskööd põhku ja nautisime pool ööd päris tugevat äikest ja vihma. Telki õnneks midagi ei tulnud.