Päike paistis ja otsustasime väikse peituseretke teha.

I toru oli vist puuraugu toru 120 läbimõõduga. Seal siis kaane küljes nööriga konteiner. Hea oli minna, sest lumi kandis ideaalselt.
Nurkse on küngas geodeetilise torniga. Auto parkisime nullile kõige lähemale ja seepärast ronisime ka kõige järsemast nõlvast üles. Geps näitas pisut mööda ja olime algul üsna nõutud kui lumist nõlva vaatasime. Siis otsustasime loogilised sarapuupõõsa pesad üle vaadata. Ühe sees paistiski päikse käes kätte.
Saue on üks vana talukoht oma varemetega Mõedaku suusaradade kõrval. Ilus koht oleks elamiseks. Sealkandis oligi palju ilusaid maju ja õuesi. Aare oli tala alla külmunud ja paekivi varjas vaadet.
Tobeduse on monument Eesti kroonile Ülo Sinimaa poolt tehtud ja pandud oma Võlumäe maastikualale. Aare pidi olema 20m nullist ehk monumendist. Alustasime otsimist valetpidi ringiga ja leidsin ühe kännu seest.
Ojasaare aaret vaadates tundus kuskil kivihunnikus olema ja nii oligi. Autoga sai kohe ligi ja karp oli kõige suurema kivi all vabalt nähtav. Üsna mõttetu koht.
Uljaste (A04) Ilus koht. Kuna kõhud olid tühjad, käisime Sondast läbi, ja ostsime moona. Ilusa ilma puhul oleks saanud piknikut teha. Aga hommikupoole päike kadus ja puhuma hakkas külm tuul. Mõistatust kartsin rohkem kui lõpuks välja tuli. Esimene vahepunkt oli vististi vene sõjaväe vaatlustorni konstruktsioonis magnetiline vihje. Teine vihje oli ohtliku kurvi märgi tagaküljel. Kokku andis siis koordinaadi ja vihje “alt 23” ja “+25”. Koordinaatidele jõudes polnud seal muud kui hunnik betoontreppe. Kohe sai selgeks, et peab astmeid lugema. Aga paljud olid lume all. Umbes saime ka koha ja siirdusime jällegi sarapuupõõsaid revideerima. Ise arutlesin, et hea peidukoht oleks sellesama trepijuraka betooni all aga kõik on ju lume all – mis sa siit otsid, tuleb vist suvel tulla. Ruth aga jälgides mu mõttekäiku vaatas esimesse lumevaba serva ja ütles: siin on. Oligi karbi serv ilusasti näha.

Sõidul Viljandist tagasi otsisime Päevalehe aaret. Eelmisel korral roomasin piki kuuserida ja otsisin rohkem võra seest. Oli aga hoopis maa sees lohus katteks suuremad puutükid.

Auto jäi gümnaasiumi juurde (kuna käimasaamisega oli raskusi) ja matkasin sõdurihaua viimasesse punkti Tõrma ringi juures olevale kalmistule. Lähenedes panin gepsu sisse, see aga juhatas surnuaia servast eemale. No tiirutasin seal hetke ja nägin lõpuks metsa all üksikut hauda. See oligi vene sõduritele raudristiga ja eemalt ei saakski aru, et seal haud on. Aare oli seal juures linnupuurina. Põhi oli magnetiga kinnitatud ja aardetops ise ka magnetiga puuri sisse.
  

Edasi läksin Tammiku aaret otsima. No käisin selle raja ikka mitu korda läbi. Küsimused: trahvisumma – seal ju ei ole trahvisummat vaid on päevapalkade arv mis trahviks tehakse. Ja okaspuu on arvatavasti asee monument, mille harusi ei saa aru. Vist on nende okaste arv.

Proovisin siis Tarvanpääd algusest lahendada. Läksin tarva juurde aga seal olid nimed värvi maha ajanud ja reljeefi põhjal ei saanud aru tähtede arvust. Kuival ajal saaks äkki paberiga reljeefi teha.

Läksimegi aega veetma ja õpetajate streiki murdma.

Esimene aare, mis sundis tee pealt eemale keerama, oli Pärnaõietee. Ehk siis Vahula kolhoosi õunaaiad. Siin olime käinud kaardi alusel. Nüüd jälle otsisime kaardi järgi ja ei leidnud tuhkagi. Lülitasin siis gepsu sisse ja tuli välja, et 400m eemal on täpselt samasugune õunaaia nurk ja kah, suure auguga pärnapuu sees.

Põhjus Tartusse minemiseks oli orhideede näitus botaanikaaias. Samuti minu pildistamata taimefoto Hortus Botanicus aarde juurde. Aga ka naistepäev, mida tähistasime maakatele kohaselt Söökla kohas.

Peale botaanikaaeda Vandi. Ega palju otsimist ei olnud. Vihje 5/8 lasi aimata, et midagi on 8 ja viies asi. Ega seal muud 8 tükki ei olnud kui vanditrossi polte ühe külje peal. Logiraamat oli täis ja logisin vaba koha peale.
Jätsime auto TÜ raamatukogu parklasse ja läksime Sööklasse sööma. Toit oli maitsev aga söökla kohta pisut kallis (8,6€ kahepeale päevapraad+väga hea kohvi).  Ronisime ka Inglisilla aaret vaatama aga seal ei tulnud ühtki ideed pähe. Raekojaplatsi kaamera-aare ei töötanud.

Vanemuise juures olev Vanemuise aare tuli kobamise peale lihtsalt. Ei saanudki aru, mis pidi ta seal magnetiga oli. Rida 3 koht 1 määras asukohaks nendest pinkidest nurgapealse. Otsima sattusin kohe õige juurde. Konteiner oli mälukaardi pakend. Logiraamat pisike sees.

Jalutasime Ülikooli esisel ja tuvastasime aardelaeka koheselt. Lihtne logi. Aga hea koht. Lipuvarda augus filmitops.
 

Nipernaadi. See on aare mis ringi sõidab ja talvel paikseks jääb. Tabasin ta puuõõnes.

Karlova krahvi. oli üks väga väike majanurk mis oli säilinud kaugetest Tartu mõisnike aegadest. Oli kõrgel räästa vahel ja pidin pulka-pastakat kasutama, et välja libistada.

Aleksandri koguduse oli ammu plaanis. Logides oli, et palju mugusid, siis naistepäeval polnud ühtki näha. Konteiner oli posti sees traatidega.

Kuna uus aare tehti L-Virusse, tekkis kihk seda vaatama minna. Ilus ilm oli kah ja matkata olekski hea.

Kaardi peal teekond paika pandud, sõitsime Tuuleluua aarde juurde. Astusime peitja vist eksitamiseks tehtud jälgedes ja veendusime, et nii kaugele ei läinud ükski jäljerada. Nullis kaugusi hinnates sain lihtsalt kätte, et sel kaugusel saab olla ainult liiklusmärk. Ja nii oligi. Oli posti sees traadiga. Lumevalli pealt oli lihtne võtta. Suvel peaks pätikat tegema.

Edasi sõitsime Karl XII aarde juurde. Otsisime ja tuhnisime aga ei leidnud midagit. Vist on lumevabal kergem.

Teel sinna jäi silma veel Uudeküla mõis ja Eesti jämedaim pihlakas mis oli ikka hästi ära murdunud.

Et oli aega, valmistasin ette aarded:

Sõdurihaua Esimene punkt oligi nagu arvasin, Türgi lipuga hauakoht. Sinna minna oli aga piin, sest palju oli kinni tuisanud. Sealt arvud lugenud, läksin autosse arvutama. Järgmiseks punktiks tuli Tammikus olev Saksa sõdurite kalmistu. Sealt numbrid saadud ja näitasid tagasi Tõrma ringi juurde aga aeg oli otsas.

Tarvanpää  Mõtlesin, et lähen kirvega vehkima. Hästi vehkisin laululava ümber aga ei näkanud seda müürijuppi mis kuskil pildil oli. Ja mälestuskivi kah ei leidnud.

Mälu järgi käisin veetorni juures Tõrmas B&B3 Rakvere veetorni. Leid oli suht lihtne. Oli hoonest väljuva 120mm toru sees tellise taga.

Valmistasin ette 17 aaret aga kuna ilm oli käre külm, ei saanud otsimist nautida. Aga eks mõistatamine võttis ka aega.

Esimesena Sõõriku vägi. Siin võtsingi vajalikud arvud, et hiljem arvutada.

Teisena Kahe lepatriinu. Siin läks algul lihtsalt. Aare oli aiaposti plekist mütsi serva all magnetiga. Sain kätte ja logisin juba täis logiraamatusse. Tagasi aga ei saanud panna, sest tuli selle kiriku juurde auto arvatavati kirikulisele vastu. Ja jäi ootama ja vahtima.

Läksin siis, aare taskus, naaberaaret vaatama. Purskkaevu aare on vist siiski otsitav lumevabal ajal, sest arvan, et vihje on mustade postide juurel. 

EdasiHämarikupoole. Abiks oli foto. Lõpuks sain jagu, kus peaks olema. Usun, et klaasi taga trepi küljes. Logisid lugedes siiski ei näinud. Kui mitte siis elupuude sees  mis pole tõenäoline sest seal käib koristaja.

Seadsin nüüd sammud Viru väravate esisele. Viru 1 on lilleputkade taga oleval küngaspargis. Ei saanud tükk aega seal luurata, sest keegi kesklinna elanik jalutas seal koera ja üks naine tuli tänavalt ära suitsu tegema, keda ma teiseks otsijaks pidasin, sest ta ära ei tahtnud minna. Kirjelduses oli et pink ja prügikasti kõrval. Lõpuks seal pingi konstruktsiooni toru sees oligi. Kuigi algul ei näinud. Oli seal täitsa keskel. Otsisin puupulga välja tõukamiseks. Tegelt oli ka kaablikinnituse pikendus abiks olemas.

Dead drops. oli aare mille olemusest sain internetti sirvides aru. Nulli hakkasin ikka aardekirjelduse järgi igasugu raketiteiiriaid välja töötama poekeste ja pubide kaudu. Kuna ilgelt külm oli siis käisin vahepeal Hesburgeris söömas ja otsustasin otsida muid aardeid. Kiriku juurest tagasi tulles nägin silmanurgast turismiinfopunkti I märki. Siis ei pööranud sellele tähelepanu. Uuesti nullis sain aga kohe aru, et see ongi sihtpunkt. Infokeskuses mängisin tuima turisti kes niisama vahib kuni leidsin seinalt usb-otsa. Siis tuli noormees appi paluda. Too ütles, et mõned kasutavad kohalolevat usb kaablit aip-arvutiga ühendamiseks. Kasutasingi seda, sest minu nutika kaabel oli isane-isane. Tutvustasin noormehele ka geopeitust.

Läksin siis üle raekoja platsi vene saatkonna kõrvale.
TTC # 16-saagu kino juures otsisin ikka tükk aega. Mugusid palju ei seganud. Ei leidnud. Nüüd, logisi lugedes vist ei saanudki leida. Aga koht huvitav. Seal maas pronksplaat kino esmaesitluse kohta.

Valmistasin teele ette mõned aarded:

Amblah – Tegu siis Ambla kirikuga ja surnuaiaga seal juures. Vihje ja koordinaadi(kaardi) järgi lihtsalt leitav. Seal oli ka mälestusmärk vabaduse eest võitlenuile koos Ambla kihelkonnas hukkunute nimega.

Jäneda linnamägi – Autoga ligi ei saanud, suure tee pealt sildi juurest oli juba tee täis tuisanud. Otsisin siis läbisõitu suurte majade juurde, seda leidmata. Küsisin siis kohalikelt, need soovitasid külalistemaja(spaa) juurde parklasse minna ja sealt mööda matkarada jalgsi. Ja jumala õige soovitus, sest seal oli lume all tallatud ala ja hea jalutada siiski üsna paksus värskes tuhases lumes. Ega mujalt läbi metsa ja oja poleks saanudki. Aare ise jäi leidmata. Tuhlasin seal järsul linnamäe nõlval ikka kõik kännud ja puudealused läbi. Linnamäel ise aga mõnusad skulptuurid.  

Pimeduse rüütel – Läksin päevavalgel luuret tegema, et kas esimese puhti leian üles? Nullis – piknikulaua – juurest võtsin kõiksugu trajektoore aga ei miskit. Tuleb siiski pimedas tulla.

Kakerdaja – Sinna minekuks oli vaja pisike matk ette võtta. Kuigi sinna viis metsatee, millel oli ka sõidetud, oli sinna üks puuke ette langenud ja tundus pehme ja liiga sügav lumi olema. Ja õieti tegin. Sel päeval poleks saanud. Matkasin ilusa looduse keskel kohale ja leidsin ilusa mitme pikniku-, telgi-, ja magamislavatsiga RMK kohta. Aarde otsimisega väga pikalt ei läinud kui olin võimalikud lehtpuud läbi vaadanud.

Järgmine päev tegime aga matka Illimari kodust siia ja edasi veel mööda laudteed rabajärve äärde. Pikkus 5tundi ja 15km. Pool sellest otse läbi metsa ja võsa. Tagasi saime õnneks Maikeni autoga.

Läksin siis otsima B&B4 Õnneliku juhuse ja Motorola aaret.

Kuna aega Tamsalu Laululinnu puhkemajja PAIK-i koosolekule jäi üle, läksin neid otsima.

1. on suusahüppemäe juures ja vihje maapinnal. Lund oli aga üle kinga tulnud ja silmaga häid kohti ei leidnud. Loogiline oleks torni enda all aga sealt ei nhakand miskit näppu. Peab vist kevadel tulema.

2. asukoht oli kaardi järgi hõlpsalt leitav aga vihjepuu mitte. Kaheharulisi mõni oli aga kaugemal. Kas tuleb veel kaugemale minna? Gepsu ei tahtnud põest välja võtta sest tuli korralikku lörtsi. Sama eelmise aarde puhul kus koordinaadid pidid täpsed olema.

Ilusal päiksepaistelisel laupäeval võtsime ette väikse matkareisi. Ja õieti tegime – päike paistis, tuult ei olnud, natuke lund oli maas ja matkata oli ülihea!

Mina olin algul roolis ja jõudsime Agelinde aarde lähedusse.

Läksime otse läbi metsa ja ületasime oja ülekukkunud puu pealt. Vinnasime ennast seljaku seljale. Ja seal oli ilus rada tahvlitega. Maantee pealt saanuks lihtsamalt.
    

Linnuses oli tore püstkoda ja muu pikniku materjal. Aarde leidis Henri mõningase otsimise järel. Arvasin juba, et Patric(torm) on juurtega aarde taevasse kihutanud. Vihje oli, et mägi, mäe sees lohk, lohu kõrval kuusk. Torm oli aga kuuski murdnud omajagu. Karp oli juurealusel, kaetud käbide ja kasetohuga. Väga kihvt koht. Siia tasuks tagasi tulla püstkoja juurde. Matkarada toob Äntu järvede äärest siia ilusti üle silla. Edasi oli rool Henri käes.

Järgmine aare oli Äntu värvid. Parklast hakkasid inimese ja koera jäljed just sinna kulgema, kus aarde 1. punkt pidi olema. Arvasin, et teised otsijad või aardeomanik hooldustuuril. Siiski kadusid jäljed metsa vahele lugematutele  (tähistatud) matkaradadele. Esimene vahepunkt oli infotahvel, mis tutvustas vee- ja kaldataimi. Seal pidi vihje olema järgmise punkti kohta. Kaldakirjelduste järgi otsisime kirvega ikka laialt, kui taipasin, et siin peab mingi muu vihje olema. Tulba juurde naastes leidsingi kohe lõpp-punkti koordinaadi klotsi pealt.
    

Geps keerutas viimast punkt otsides, sest puid oli palju. Oleks vihjepilti vaadanud, oleks vast kohe leidnud, sest kask oli matkatee ääres. See oli Ruthi esimene leid, mille üle ta ütlemata rõõmus oli. Aare oligi kase all, lehepuru katteks.

Enne Ebaveres toimuvat koosolekut oli aega külastada mõnda punkti.

Salla oli punkt, mille peitmisele pühendatud päeval ma osalesin. Külas olid Soome Salla küla inimesed ja tehti koolitust geopeituse teemal. Seepärast oli leid, õigemini logimine lihtne.

Emumäe oli juba raskem pähkel. Grete andis mulle oma nutika kuhu olin eelmine õhtu vastava app-i ka tõmmanud. Muugas töötas ilusti. Emumäel ei olnud aga elisa levi ja kaarti ja punkte ei näidanud. Tuli ikka kaardi järgi tegutseda. Nulli leidsin kiiresti, vihjepuu kah. Aga aaret ei leidnud. Laiendasin otsinguala tugevasti ja leidsingi aarde 3-harulise männi harude vahel.  Logis kirjeldan, et jäin teisele peiturile vahele. Null oli ikka oma 30m mööda. Vist tahetigi kahe 3-harulise männi baasil tünga teha.

Kiltsi mõis oli multiaare, mida sai nutikaga teha. Saingi kompassi kasutamise ja koordinaatide järgi otsimise selgeks. Aga lõpp oli ikka väga kehvas kohas. Lagunenud varemetes, talad alla langenud, kõik varisemisohtlik. Vaatasin vähe ringi ja tulin ära. Ei meeldi selliseid kohti mööda konteinerit otsida.

Tulihänna tõotas meeldivat jalutust tervise-suusaradadel ilusa ilmaga. Nii see oligi. Kirjelduse juures oli pilt
 Valmistusin otsima kõiksugu seal kirjeldatud linnupesade sarnaseid peidikuid. Ei leidnud midagi, ka kaugemalt mitte. Olin enne juba ka selle tulba läbi otsinud. Kui 2. korda tulba juurde naasin, märkasin seal pealkirja teksti: VAATA ÜLES. Siin vihjepildil on see progega maha võetud. Sain aru, et see peabki vihje olema ja leidsin uuesti kobades tulba tala pealt mikroka.

Kuna auto oli remondis, jalutasin linna peal. Avastasin Karja tänavalt 2 huvitava puitdekooriga maja.

Käisin Pika tänava aarde nullis.  Tammiku märgi sees ei olnud. Kännu sees ei olnud, võib olla peab rohkem kaevama. Logid ütlevad, et koordinaadid täpsed. Siis peaks päris maapinnal olema mahavõetud toominga juures.

Pidasime Ruthi sünnipäeva järve ääres tares. Tagsiteel vaatsin ka võimalikke aarete peitmise kohti. Tuli ideid ka teiste aarete peitmiseks.

Näiteks Karulaane Jenka. Kus tuleb laulusõnade järgi tantsida ja hüpata teatud kaugusele, aarde juurde.

Käisime matkamas Viru rabas. Kokku ca 5.5km. Raba keskel oli ka vaatetorn. Aare Viru raba oli peale torni rabasilmade vahel. Kasutades kaarti ja päikest suuna määramiseks, leidsin aarde ilusti üles. Raskusi tekitas rabasilmakeste kinnikasvamine, niiet ei olnud enam päris sama kujuga kui kaardi tegemise ajal.
Tagasiteel kohtasime RMK meest, kes ise juttu alustas ja rääkis, et hakkavad vaatetorni uuendama. Oli teine vanake jah. Ja veel rääkis, et matkarajad on siit kuni aegviiduni ja nad tahavad need korda teha.
Autos kaardilt vaatasime, et jah, ongi palju matkaradu Oandu ja Aegviidu vahel. Kokku ca 80km tahetakse siis üksteisega kokku viia. See oleks üks kõva sõna küll!

Juba ammu tahtsin minna Tudu järve äärde, et vaadata seda kohta aarde peitmise pilgu läbi. Kunagi oli seal olnud saunatrepi aare. Kuna aga saunagi pole ammu, tekkis mõte teha uus aare, sest Tudu järv on vaatamist väärt. Minu seninähtuist ilusaim rabajärv.

Kuna just oli pandud aare Roelasse, saigi teekond just nüüd ette võetud. Roelas FTF. Kanala aare oli peidetud vana masuuditünni külge. Samasugune toostetanud toru nagu läheduses, magnetiga tünni küljes. Vihje oli, et “ämber”. Saingi ämbri, sest ämbris oli TÜNG, et otsi tähelepanelikumalt. No ja oligi seal lähedal torujupp.

Ümber järve jalutades tekkis mõtteid küll. Ilus rattasõit oli.

Külastasime Lumiste perega Vesi-Veskikivi aaret. Nad vist ei olnud tõesti otsinud, sest ei osanud looduslikult kujunenud olukorda eristada inimese tehtud maskeeringust. Jalutasime ka ümber järve.

See oli Õisu päev, tagasi sõites uuesti Sinialliku.

Õisu põrgu

leidsime vahepunkti. seal oligi 2 väikest koobast millest ühes elasid herilased või mesilased või… ei hakanud lähemalt uurima. lõppkohani sai sammud loetud, olime järsaku peal. mina ei julenudki sealt alla minema hakata aga vika oli juba poole laskumise peal. tüki otsimise peale nagu vihjepildi leidsin aga vist ikka vale koha.

Vaatleja III

vahelduseks kerge leid 2 korruselisest tornist. teostus teiste vaatlejate sarnane.

Mulgiraudtee 5

silla all, konteiner oli riputatud trossi otsa paneelide taha. tross ise kinnitus pimedas paneelide vahel. ei taipakski ju midagi sikutada kohe.

Mulgiraudtee 6

silla all oli betooni valatud puitkarp, milles konteiner. vaadates nagu ehitusplokk. nihutades paljastus avaus. vaeva oli nähtud tublisti

Kullapalavik

aasta aare 2009. seda tuli ju otsima minna. kaardi järgi vaatasin, et lageda poolt on tugipunktid kust oskaks metsa minna. osutus see aga ülikõrgete servadega karjääriks kust siis üles turnisime ja pärast jälle alla. maantee poolt oleks saanud jalutada hõlpsasti. koha leidsime aga aaret mitte nii kiiresti. lõpuks nägin filmikasti, mis oli paekivikesi täis laotud. kuna kirjeldus oli et kõige selle all, asusin kive välja tõstma. vika avastas tünga kui eemal kükitas ja kasti all valgust nägi. konteiner ei olnudki kastis vaid selle all puutüves. vüta ainult välja. ladusin siis kivid tagasi. algul mõtlesingi, et mis aasta aare see on, lao ainult kivid välja. sain ikka tünga.

Mulgiraudtee 4

Vikale ei andnud rahu, et neid ma ei leidnud. näitas, et kas seal ei ole? ja oligi, mina tookord nii kõrgele ei viitsinud ronida, et kas siis väiksed naised ei saagi kätte. aga näed, vahest on vaja ka pingutada.

Sinialliku simpel

seekord oli jällegi minul kiire leid. eelmine kord ma sinna ei vaadanud, et nurgast liiga kaugel.

Võtsin suuna Holstre-Polli suusakeskuse poole. Holstres helistasin Kristerile, et kas on kodus. Ei olnud aga Maarika oli ja pakkus teed ja kooki. Kristeri ema oli ka ja ei tundnud mind äragi. Ümbrus oli ikka muutunud viimasest korrast.

Polli mäed

Jäi leidmata. ilma gepsuta ei saanud õiget kohta. ja maastik oli selline, et oleks olnud vaja täpsemat kohta teada. puud risti rästi, võsa jne.

Vaatleja II

Vaatetorn suusakeskuse juures. lihtne leid kui juba kogemus geokrahvi aaretega olemas. Väga kõrge puidust torn.

Rulluisutaja

Multi. sõitsin raja läbi, üsna lõpus oli vahepunkt. koordinaate läksin sisestama keskuse valvelaua juures infokioskis. seal oli aga flash keelatud ja abi sain valvelaua arvutist. lõppaare oli raja alguse poole puuderea alguses.