Panime telgid, kotid autole ja startisime varakult Põlvamaa poole. Valgemetsas läks Grete laagrisse, meie aga esimese punkti juurde Vastse-Kuuste raudteejaama juurde. Vastse-Kuuste Aardetops oli laohoone estakaadi serva all magnetiga. Lihtne loogiline koht. Eriti mõnus oli vana jaamahoone. Meenutas nagu natuke muinasjuttu või Pipi-pikksukka või mingit lastejutustust. Sees vist ei elatud. Uudistasime Eesti Raudtee uusi platvorme ja lootsime, et kas ka mõni rong tuleb. Ei tulnud. See raudtee värk on tegelt päris huvitav oma enda logistika ja toimimise süsteemiga. Ära sõites aga rong tuli, lasksime ta vilkuvate tulede eest läbi. Oli 4 vaguniga “kapsauss” nagu elvakad vist nimetasid oma rongi millega Tartust koju saada. Aga liikus kärmelt. Mõnus algus oli päevale.

Valgesoo on mõnus pisike matkarada. Seal pidime alul lahendama mõistatuse, et missuguse infotahvli juures peatuda ja edasisi juhendeid lugeda. Pidi otsima matkaraja kaardilt numbreid ja need sobitama mõistatusse.  Õige oli post NR.7(järjekorras vist kümnes) aga me möllasime algul seitsmenda posti juures, mõnel tahvlil polnudki numbrit. Õige posti lähedalt leidis Henri peale piskut otsimist. Pärast käisime ka puidust tornis 24m. Ma polnud nii kõrget puittorni veel näinud. Vaade oli üleval ilus. Ja tuuleke tahtis seda ka juba kõigutada.
Seal saab varikatuse all ööbida, telkida ei või, lõket saab teha. Üks noorpaar siiski ei saanud aega oodata ja oli telgikese püsti pannud.

Kassimäe aare Jällegi üks RMK koht, natuke väsind ainult. Onn oli lammutatud aga jalutada sai ja aaret puujuurika alt üsna pikalt otsitud. Mulle meeldis joonistatud raja skeem. Rajalt võtsin idee ukse sulgemiseks puidust vahendiga. RMK laud, lõkkekoht ja puud olemas.

Puhkuse Just oli sadanud ja see paik tundus siis trööstitu. Ilusa ilmaga võib siin mõnus olla. Saab ujuda ja onnis magada ja katuse all süüa. Puud olid kõik otsas ja nii me jätsime selle paiga võimaliku ööbimispaikade nimekirjast välja. Aarde vihjet otsisin kohe õigest kohast, ma kohe aimasin seda ette. Lõppu sai teispool järve pikalt otsida. Geps ei näidanud seal metsa vahel midagi õieti, pilved segasid ka.
Puhkekohana täiesti kena koht.

Põrguhaua on meteoriidikraater. Peale Kaali oma mina nii suurt ei ole näinud.  Aga mõjub palju võimsamalt kui Kaali oma. Väga tore on juba sinna minemine. Parklast ilus laudtee RMK info-onnini. (seal saaks ka magamiskotiga ööbida). Ja kogu teel palju lõbusaid puukujusi – kuradid, nõiad, loomad-keda peeti miski mõju kandjaks. Väga ilus! Aaret sai ikka otsida.
Kuna ma vihjeid ei vaata, oli raskem. Aga mulle nii meeldib kui ei hakka vihjeid vaatama ja eelmiste leidjate logisi lugema. Nii on ju huvitavam, olen täpses ses seisus kui peitja aarde tegemisel avaldas. Aardekirjeldus ja kõik. Miks peaksin otsimist eelnevalt kergemaks tegema? Tihti otsija tahabki mingeid knihve sellega kaasa panna. No las ma siis teen selle kõik läbi. Nii ongi huvitavam, ei ole mingi statistika, palju keegi leidnud on.
Minu meelest on palju põnevam peale eelnevat mitteleidu tagasi tulla ja uusi teooriaid arendada, mitte reetvaid logisi otsida. See teistvärvi täpp geopeituse kaardil mulle küll meelehärmi ei tee.

Peale Puhkuse ja Põrguhaua külastust läks juba natuke kiiremaks ööbimiskoha otsimisega. Tee pealt leidsime sel aastal nagu ikka palju kukeseeni. Esmalt sõitsime Valgejärvest ja Mustjärvest mööda Laho metsaonni juurde. See on väga ilus koht puhkamiseks ja ööbimiseks. Kahjuks oli üks suurem seltskond seal juba magamiskohad onnis kinni pannud ja ei soovinud ka söögikatuse all maid jagada. Kuigi olid vist norm. inimesed.

Otsustasime edasi otsida ööbimist. Teelt jäid jälle kotti kukeseened. Tegime pika ringi sealkandis, otsides ööbimiskohti. Suure ringiga jõudsime Mustjärve äärde, kus on mõnus puhkepaik. Sinna ei saanud, sest seltskond oli seal kõik blokeerinud.

Sõitsime siis tagasi Valgjärve äärde, mida olime just vaadanud ja hinnanud kui võimalikku kohta. See oli samuti RMK infomaja. Seal otsustasimegi ööbida ja mitte telki üles panna. Seal seda ei tohtinudki. Majakeses tegin priimuse peal vokitoitu, väljas grillisime liha. VÄGA mõnus õhtu oli. http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/rapina-varska-puhkeala/1387. Veendusime jälle põhitões, et paljal laual kotiga on pehmem kui metsa all okste peal telgipõhjal.  Kohalikud ja matkajad käisid muudkui ujumas.

Hommikul ärgates tegin priimusel kohvi ja teed, soendasin eilset sööki. Olime kõik värsked ja hästi puhanud. Võtsime siis kohe ette Päikeseloojangu aarde. Tee sinna viis mööda ilusast RMK Päikseloojangu majast. Aare oli sinna juba 2003 peidetud, laudtee alla kilekoti sisse. Ei tea kuidas ta seal küll kuiv püsib aga kõik oli korras.

Päkapikumaja aarde nimest ei saanud küll aru. Otsisin mingit juurtealust pesa või miskit taolist. Pikalt sai ringi otsitud seal kuusenoorendikus. Lõpuks leidsin 1m maast kuuseoksa küljes traadiga klaaspurk. GP lehel teiste logisi lugedes sain ka aarde nimest aru, sest seal oli üks puidust maja lähedal, mis oli sellise ehitusstiiliga, et võiks nii öelda küll.

August Sabbe oli metsavend, kes siin maha lasti. Aarde raskus oli pandud 3 aga oli lihtne leid männijuurika varjus.

Jõemuuli on mingi ehitise vana jõetamm, mille allavoolu muuli müüris üks väike tops end peitis. Samal ajal läksid vennasrahva süstad sealt vette. Meid nad ei seganud, sest otsisin tiba valest kohast. Pika otsimise peale leidsin. Krokodilli vihjest küll ei saanud aru. Ehk ainult niipalju, et müüritis võis natuke krokodillinahka meenutada, aga võib-olla on hoopis miskit muud vihjena mõeldud.

Paidra veski no ei saa ma aru peitjast, kes suvalt topsi eramaale paneb. Leidsin peiduka aga logida ei tahtnud sest maaomanik teispool jõge jälgis mind pikalt.

Koprapesa oli silla juurest mööda jõe kallast võssa sukeldumine. Tops murdund kase otsas. Voolava vee sealt natuke edasi silla all kuse haisu sees.

Toborna pettäi oli igivana mänd ilusa tee ääres. Pidi seal seisma ja miskit kätt poole minema. Olin alul valet pidi. Pärast lihtsalt.

Edasi liikusime Võru poole. Enne linna on Verijärv mille ääres Plehkupannud krokodilli aare. Pidi olema järve tammi konstruktsioonis. Pikalt otsisime siis loobusime. Tänaseni (29 aug) pole keegi leidnud. Ehk oligi kadunud?

Võrus suundusime poodi võileivade järele ja siis Tamula järve äärde jalutama. Tamula ja Vagula järvede vaheline Roosisaar on tuntud kui Eesti ühe uhkeima ning hästi säilinud kiviaegse asula paiknemiskoht. Roosisaarele viiva silla küljes oli Ikim 005 aare. Oli elektri harukarbi sees magnetiga sillatala küljes.

Mõistatusi ma ei planeerinud võtta. Aga üks oli siiski Tamula järve ääres. Proovisime siis Lauluisa lahti muukida. Pidi vaatama vee poole. No seal oli ju pinke ja riietuskabiine palju. Siiski oli veel üks koht – ujumissild, pinkidega nagu Viljandis. Sealt ta leidsimegi. Ei tahtnud küll hästi välja mahtuda.

Kirumpää linnus jäi Võrust välja sõites tee peale. Mainida võiks, et siin palju vaadata pole – nii arvab ka kohalik võim kes seal heakorra peale rõhku ei pane.

Tartusse jõudes noppisime veel Ülenurmes Belarus aarde. Oli andekalt liiklusmärki sulandunud.