Olin lubanud Kastani aaret kohendada ja oli ka muud asja Rakverre. Esimese asjana läksingi tiigi äärde parki, ennem olin autos riided vahetanud matka omade vastu. Käes kott abivahenditega (grillitangid karbi välja õngitsemiseks, kilekott ja teip prundi tegemiseks) astusin aarde poole. Pargiteel, pingil peesitas aga üks paks vanamees ja ei plaaninudki lahkuda. Istusin siis tiigi äärde maha ja hakkasime “kes ennem ära läheb” mängu mängima. Kaotasin. Korra juba paistis, et võidan aga vanamees tõusis ja istus järgmisele pingile.
Nüüd sai mul siiber ja sõitsin vaatama Vinnika aare aaret, mida ei ole tahtnud koledate logide tõttu vaatama minna, et eramaa silt ja jala minna ja miskit ei saa aru ja prügi igal pool. OK, peidetud tõesti aastal 2003. Tegelikult ei olnudki midagi hullu. Natuke ekslesin karjääri serval võsa vahel ja oligi suur kivi vastas mille laia serva all karp, nagu oleks eile pandud.
 

Rahulolu käes, suundusin uuesti Kastani tänava parki. Nüüd kedagi polnud kui välja arvata üks salaja suitsu tegev koolipoiss, kes kiirelt lahkus kui mind passimas nägi. Sain karbi kätte, logisin, keerasin kilekoti puntraks ja tõmbasin teibiga kinni ja surusin posti sisse alla prundiks, et karp enam tühjusse ei kukuks. Vahest on kellelegi hea ka teenet teha.