Minu vanem õde, kes elab Prantsusmaal, oli üle mitme-mitme aasta Eestis käimas. Ja täna õhtuks jõudis ta oma ringsõiduga ema juurde Viljandisse.

Teel Viljandi tegime peatuse Kärde mäe parkimisplatsil, et vaadata üle Preilikivi, mida polnud viitsinud ennemalt vaatama minna. Tasus ära, oligi kivi, millel oli ristist järgi jalg ja tükk ristikest sellel. Maakivimürakal oli välja taotud tekst ja vapp. Kõrval oli stend legendiga.

Väega koht! Kui ainult oleks 100 aasta tagused vaated, kui kõik nõlvad olid niidetud ja orud karjamaadeks ja vaade paistis kümneid kilomeetreid. Meile tundus legend tuttav ühe teise mõisniku tütrega seoses. Igatahes lahe koht ja loomulikult vaatasin ringi aardepeitja pilguga. Kahjuks häid ideid ei tekkinud. Nüüd, kaarti vaadates, leian kaardilt Peetrikivi!. Kui seal on midagi huvitavat, tasuks ehk ka aaret teha.

Viljandi järve teisel kaldal oli tekkinud uus aare, minul oli tegelikult leitud eelmine, Suurmehe aare. Nüüd oli Geokrahv pannud selle eelmise aarde lõppu lihtsalt Laidoneri aarde. Väga mõnus käsitöö oli tehtud logiraamatu tegemiseks. Nimelt logiraamat oligi ise konteiner ja peidetud(asetatud magnetiga) infotahvli peale. GK-l on silma selliste asjade jaoks.

Nüüd linna. Hobuse aarde asukoht oli loomulikult ammu teada.
Tuli mitteleid. Pelgasin kohvikuinimesi ja veelgi enamalt pelgasin hobuse põhust koostisosa. Oli see väga hõre ja pudenev. Ega seal kere, nagu traktorite aarete kõhus, sees ei peakski ringi siblima, siis mina sinna näppu ei pannud. Muid arendusi kah välja ei mõtelnud baaridaami pilgu all. Minust see vist nii jääbki.

OK, nüüd õdede juurde.