https://youtu.be/Gh7T2NM9yMA

pahatahtlikkus-voi-arusaamatus viis laeva valesse sadamasse

____________________________________________________

Palmse lähedal grillimas panime paika, et läheme Naissaarele aardeid otsima ja puhkama. Ratastega, kuuekesi. Mart tegi orgunnimisel suure töö ära ja suhtles pikalt „kapteniga”, kes tegi laevasõite Naissaarele ja organiseeris meile majutuse „lux majades”. Ega see lux nii üle hinnatud ei olegi, sest saarele elektrikaablit ei lähe. Seega sai dušši all ja WC-s käia (mis oli tegelt ülim luksus seal saarel) ja telefone laadida ainult siis kui generaator töötas. Kogu pakett oli 50€ inimene, kus oli siis laevasõit, saarele sisenemise maks, jalgratta üleveo maks ja ööbimine hommikusöögiga.
Linnahalli lähedalt Kalasadama kailt algas meie laevasõit. Arvasime, et läheme „Moonikaga” aga kuna reisjaid oli vaid 12, pandi meid „Elina” peale. See töristas ca 80min sõita saarele. Tallinnast väljudes vaatasime linna torne, Toompead, Patarei vanglat, Lennusadamat, Kopli poolsaart ja palju muud, ka kormorane, kes on juba ka siin lahes kanda kinnitanud. Algul istusime üleval laevalael aga tuul puges naha vahele ja läksime alla kajutisse kust lahtise ukse vahelt oli ikkagi ilus vaade merele ja lainetele.
„Kapteni” orgunn oli selline, et meile anti meie hommikusöögi kastid kaasa, saarel saime need siiski anda vastu tulnud Zil-i auto kasti. Oli kast kuivainete ja pagaritoodete ja aedviljadega ja külmutuskast kus oli hommikul võtta piim jms.

 
Viisime oma suuremad kotid ööbimismajakesse ja läkski lahti reis ümber saare. Suures osas olid siin teed rattale täitsa head, kohati oli lehtmetsa vahel mudaseid kohti ja rannikul mändide vahel lahtist liiva. Tagumikku „paitasid” ka rajad mis kulgesid raudtee tammi peal. Suurem eesmärk oli läbi teha lätlaste tehtud multiaare Nargö 19 punktiga, mis algas sadamast ja kulges ümber saare, külastades kõiki huvitavaid kohti. Seal vahel otsisime üles ka need 6 tavalist aaret saare peal, mis jäid meil multiteekonna lähedusse.
Tere/ Head aega Naissaar oli kõige esimene tavaline aare. Valge tuletornikese juures sadama abajas. Oli magnetiga ilusti ukse juures peidus.

Teine suts oli Terra Feminiarum, juba ammu peidetud aga kuna lätlased seda sel aastal ei leidnud, panid kergekäeliselt uue topsi. Peitja arvas nüüd, et karp peaks ikka alles olema. Edasi multiaarde esimese punkti juurde kui tee tõkestas kukeseenteväli. Punktis oli raudtee sillake kraavi kohal. Üldse pidime otsima igas punktis musta värviga tehtud koode, mille järgi saime arvutada järgmise punkti asukoha.

Eesti Vabariigi rannapatarei nr. 5 oli 200m pikkune maa-alune patarei laskedzottidega. See oli säilinud nii nagu oli, isegi laskemoona riiulid olid sees alles. Videol on see koht, kus pikalt astun pikki liini (alates 3.35 min). See oli ka multiaarde teine punkt.

Sealt saime arvutada järgmise punkti. Nüüd olime juba aru saanud, et multiaare teebki saarele tiiru peale. Veel jäi teele Virbi aare. Oli kivi taga seina sees peidus.

Jõudsime saare põhjatippu kus oli hoiatus, et endine nõuka objekt on nüüd eramaal ja binokliga vaadates saab koodi lugeda. Aga seal tehti just sel suvel suuri puhke ja grilliplatse, ja kood jäi nüüd vist nende ehituste varju. Pikalt kibelesime seal rannal Piretiga nii binokliga kui fotokaga piiludes aga ühtki musta värviga tähte ega numbrit ei näinud. Piret hakkas ikka utsitama, et käime ära, kedagi ju näha pole. Ma ikka veits põdesin. Kui aga ambaale majast välja ei tormanud, sai objekti lähemalt uuritud. Meie koodi ei leidnud.

 
Ja see oli takistuseks, et kuhu edasi liikuda ja lõppaarde asukoha jaoks oli see kood tähtis. Niipalju kui levi oli, saime ikka ühe geopeituri kätte, kes ütles, et see kood oli kevadel seal olemas. Nii saime oma retke jätkata. Ja liikusime radaritorni ja majaka juurde.

Jätkusid Peeter Esimese aegsed kaitserajatiste objektid – kas tervemad või õhku lastud. Imetleda sai tolleaegsete ehitajate kätetööd. Liiv ja kivikesed olid toodud rannast ja tsemendiga valatud hiigelpaksu seinte ja lagedega rajatised. Silmaga mõõtsin ühe valu paksuseks 4-5m. Neid toetasid 30cm jämedusega I talad. Paljud rajatised olid õhku lastud. Ei kujutagi ette, kui suur pidi olema lõhkelaeng, et sellist massi laiali pillutada?

Hommikul sõime rikkalikku hommikusööki. Pudrule valasime eilse õhtu praetud kukeseened

Sõitsime piki raudteed. Kaardil on joonistatud tavaliselt ainult raudtee põhja tehasest läbi sadama lõunasse ja kaarega miiniladudeni. Tegelikult on saar t raudteesi täis nagu ämblikuvõrk. Iga rajatiseni, iga mingi objektini viib raudtee haru. Ja see kõik on õnneks alles, Jumal tänatud, et seda pole vanarauda viidud. Kohati on küll juba sambla all ja kõdunemas, aga on alles! See võikski nii jääda ja peamised trassid võiks sõidukõlbulikuks teha. Praegu sõidab vagunike põhjast lõunasse ja miiniplatvormide juurde. Kuskil lehel nägin ka käsidrežiinide üürimise võimalust. Kohapeal ei näinud. aga oleks ju igavest vahva, kui kogu raudtee võrgustik oleks sellisel tasemel, et saaks käsidrežiiniga sõita. Vägev!

Multiaarde ühe punkti juures sattusime imelike põndakute väljale männimetsa all. Kandilisi, 4x5m kivist laotud meetrisi “klotse” oli metsa alla palju laotud. Ei osanud neist midagi arvata. Probleem oli selles, et siin, ühe neist juures pidi olema kood. Tundus võimatu ülesandega kui juhuslikult mulle kood silma jäi. Lugesin nüüd kodus, et see ei olnudki midagi üleloomulikku. Plaanis oli ehitada veel üks rannapatarei ja selleks varuti ehitusmaterjali. See toodi kohale ja ladustati sellistesse kuubikutesse. Tsaari aeg sai aga otsa ja patarei jäi ehitamata. Nii on õnneks tänapäevani need sambla all kivikuubikud säilinud.

Tegime diili, et ühed lähevad nüüd võtma üht punkti põhja poolt ka mina Ruthi ja Anniga nii palju ei sõida ja otsime ühe järgmistest objektidest üles. Kuna too oli 200m metsarisu sees, läksin üksinda ja jätsin tüdrukud metsmaasikaid sööma.

Teise päeva lõpuks olime kõik mõistatused lahendanud ja võisime uhkelt lõppu “purjetada”

Meie maja lähedal oli ka Naissaare muuseum.

Viimased limonaadid enne mandrile sõitu.

Väga mõnus reis ja matk ja sõit ja seltskond ja kõik kokku oli!