http://www.sibulatee.ee/sundmus/sibulatee-puhvetite-paev/
See oli meie selle päeva eesmärk ja põhjus. Mõtlesime, et oleme kavalad ja lähem hiljem kui suur mass on juba ära käinud. See oli viga, sellest siis hiljem.
Alustasime päevaga kui keerasime Rakvere-Mustvee maanteelt ära Võtikvere peale, kus olime juba ennemgi käinud, sest pruun silt juhatas raamatuküla juurde. Täna oli vaja ka aaret Võtikvere raamatuküla otsida. Avastasime juurde uusi paiku ja maastikke. Siin on olnud vist ilus mõis ilusa pargiga. Säilinud on mõned tiigid ja suurte pärnade(vist) alleed. Sürr koht igatahes. Ühe katusealuse all olid ka raamatud kaasavõtmiseks saadaval, et tule too oma raamat ja võta mõni kaasa. Aare oli puutüve sisse tehtud “päkapikumajas” , see on vast juba ammu sinna tehtud mingi sündmuse raames ja nüüd peitja kasutas selle ära. Kahjuks uks ja selle hinged on juba aegunud ja vaevalt geopeiturite tegevusele vastu peavad. Eks näeb, mõnus koht on kokkuvõttes!
Mustvees on 5 eri usundi kirikut ja nüüd tahtsime need kõik üle vaadata, et kas ehk on mõni lahe aardepeitmise viis võimalik. Peatee ääres oligi kohe EELK Lutheri koguduse kirik.
Siit keerasime Hispaania hukkunud lenduri tänavale:
http://ekspress.delfi.ee/kuum/inazio-agirregoikoa-tanav-mustvee?id=69030813
https://et.wikipedia.org/wiki/Inazio_Agirregoikoa.
Aardepeidiku jaoks kohta ei leidnud, tuleb seda ideed edasi arendada.
Parkisime rahvamaja ja linnapargi ette, et otsida üles üks põnev vaatamisväärsus – orduaegne piirikivi, mis asub kultuurikeskuse pargis. Arvatakse, et see kivi tähistas piiri Liivi ordu ja Tartu piiskopkonna maade vahel pärast mandri-eestlaste alistamist 1224. aastal saksa ristisõdijate poolt. Kivi leiti Mustvee jõe parempoolse kalda lähedalt ja tõmmati kaldale 1910. aastal.
Edasi jalutasime õigeusu kiriku juurde kus käis palvus ja ei tahtnud ilma peakatteta seal väga palju piiluda.
Teel Betaania koguduse palvemajani möödusime ka koolimajast kus oli eri aegadel juurdeehitusi tehtud. Koguduse majal olid huvitavad vitraažid.
Üks väga ilus ja arvatavasti ka rahastatud kirik on Püha Kolmainsuse Ainuusu kirik. Korras ja värvitud ja ilusa aia piiretega.
Veidi maad edasi on Kalevipoja lingukivi mis on merest natuke eemale siia sikutatud eramaja omaniku meelehärmiks arvatavasti.
Teel vanausuliste kiriku juurde tegime põike sadamakaile ja uue silla alla ja paadisildade juurde. Vanausulite kiriku juures riisusid habemega mehed lehti ja panid kottidesse. Nad tegid seda kuidagi erilise rahuliku rõõmuga, et lust oli vaadata ja samas petteks pilte teha.
Nüüd oli Mustvee ekskursioon läbi ja aardepeitmiseks esimesed ideed kogutud. Edasi sibulafestivalile ehk sibulatee kohvikute päevale. Oleme käinud päris mitmeid kordi nii sibulaid ostmas kui sibularestoranis söömas kui lihtsalt mööda seda kitsast tänavat sõitmas.
Täna tahtsime olla kavalad, et laseme suure rahva mööda ja tuleme hiljem, Mustvees aega parajaks tehes. Sellega panime mööda nii meie kui korraldajad, sest sellist rahvaste liikumist ja möllu pole siin vist nähtud. Autosi oli nagu Põlva laulupeol juba sadu meetreid enne küla tee ääres parkimas.
Aimu, mis toimub, saime juba Koosal, esimese kohviku juures kus kõik oli juba otsas, müüjad väsinud aga õnnelikud. Õnneks leidsid nad veel viimased pannkoogid ja tõid veel pool purki mingit imemaitsvat moosi sinna juurde.
Varnjas tahtsime värsket suitsukala maitsta või sibulapirukat aga rahvaste hordid olid sama näljaste nägudega nagu meie. Korraldajad ilmselgelt ei oodanud sellist külastajate arvu. Tegime ruttu ümberarvutuse ja kimasime Kolkjasse Kostja sibulatallu ekskursioonile, et kuidas sibulat kasvatatakse. Kahjuks jõudis sinna ka samal ajal lätlaste õigeusuliste buss ja läks lahti eriekskursioon esmalt õigeusuliste kohta ja siis vast sibulate kohta. Esimest teadsime isegi ja teist ei suutnud ära oodata ja läksime tühja kõhtu lohutama Alatskivile sest sibulateelt peale pannkookide midagi ei saanud.
Alatskivi söögikohad olid püsti inimesi täis, õnneks oli kaupluses veel saia ja pasteeti ja saime söönuks. Kõhud täis, läksime hoopis Alatskivi lossi taha matkarajale ja ei kahetse, väga ilus rada ja ka linnamäe nägime ära.
Matkarajalt tagasi, ei olnud näljaste hordid veel Alatskivilt lahkunud ja tegime siis tiiru surnuaial. Ilus koht.
Mõnus päev oli kokkuvõtteks, ka tagasiteel tiirutasime ringi veel.