Idee sellist aaret peita oli kohe gp algusaegadel. Toppas igasugu põhjustel. Kui 2a tagasi Valgevenes ühes külapoes kurge müügil nägin. ostsin selle kohe ära, teades, et ka konna saan kuskilt ja siis on aarde tegemiseks atribuudid olemas.
Tänaseks olid rattakottidest kõik matka-asjad veel välja võtmata ja nii saigi kodustele öeldud. et mul nüüd minek. Vajalikud tarvikud kottidesse ja matk võis alata.
Juba korra olin seigelnud Tudu raba lääneservast väljas liivadüünides ja mõtlesin, et siia oleks hea üks loodusaare teha. See selleks, selle koha valisin matkabaasiks kust oma rännakuid alata. Jätsin ratta maha ja viisin vajalikud lauamaterjalid ja loomakujud rabaserva ootama.
Siis sõitsin ringiga Tudu matkaonni juurde viivale teele, et kui saaks seal ööbida, teeks sealt aarde paigaldamise retke. Minust möödus aga mitu autotäit rahvast ilmse eesmärgiga matkaonnis jämmida.
Sõitsin siis tagasi düünidele ja tegin laagriplatsi üles. Ilus koht, soovitan.
Hommikul asusin raba peale aardele ilusat kohta otsima.
Jätsin ratta rabaserva, ladusin seljakoti karpe, kruve ja tarvikuid täis, lisaks akudrelli ja suundusin laukajärvede poole.
Lõunaks olin välja selekteerinud temaatilise koha ja kuhu on ka ilus aardeotsijaid kutsuda. Ilusad veesilmad siin, männid ja kanarbik kasvamas.
Mitmeid kordi käisin vahepunktide mööda ja passitasin aaret. Kui mõõtmised korras, paigaldasin kure soomänni tüvele ja konna jaoks ehitasin kivi moodi asjanduse rabajärve servale, et teda ei saaks sealt välja tõmmata.
Nüüd jäi veel üle aardekonteiner paika panna. Leidsin, et silikoonipudel puuoks küljes on parin variant. Olin aga konksu kuhugi juba kaotanud ja tuli sabapidi oksa külge panna. See tuleb järgmine kord ära muuta, sest ega see purk nii veekindel ei ole.
Rahulolevana läksin rattani tagasi ja sõitsin ümber raba Tudu järve matkaonni.
Seal ujutas üks näitsik oma 4-kuust koerakutsikat. Rääkis, et tutvustab talle niimoodi Lääne-Viru erinevaid järvi ja ujumiskohti.
Olingi täna siin õnneks üksinda ja sain rahulikult ringi vaadata. Kodus tegin juba ette valmis mutionu aardele uue maskeeringu, sest pvc plaati räsitakse ikka kõikse aeg. Tegin veel erineva läbimõõduga “jalad” millega kinnitub seina sisse ja need veel metallist takkapihta. Nüüd saab ainult ühes asendis tagasi panna ja ei saa valesti jõuga suruda.
Kevadel paigaldatud veeohutuse püstak seisis ilusti püsti, päästerõnga nöör oli ainult pilla-palla.
Peale õhtusööki oli veel hea kaunist loodust nautida.
Hommik oli pilvine aga ei sadanud. Võtsin suuna Seljamäe rajale, et Karulaane jenka punktid üle vaadata ja lihtsalt üks ilus rahulik matkake teha. Lõunatasingi raja keskel puhkekohas.
